teisipäev, 29. jaanuar 2013

Ülikool, töö, uued sihid - no biggie, kõik on fun!

Ma pole päris ikka pikka aega kirjutanud, aga no teeme siis ühe uue postituse...


Kui sa veel ei tea, siis ma olen Tallinna Ülikooli bioloogia tudeng. Algus oli ikka väga väga väga raske. Tallinn on selline koht kus on tore käia pidutsemas, aga siin elada - hoopis teine teema. Ehk oled kuulnud, et siin on alati kõigil kiire - just! KÕIGIL ON KIIRE! Pealegi on vahemaad meeletult pikad. Ma siiamaani ei leia Tallinnas midagi imelist, aga ma olen nüüdseks juba natuke harjunud.
Kool on vägev. Väga suur ja ilus. Tallinna ülikoolil on viis suurt maja mis on omavahel ühendatud ja kõige uuem on Astra maja, selle esimesel korrusel on sellised "tsillimistrepid". Need on laiad trepiastmed kus tudengid saavad niisama aega veeta ja isegi pistikud on treppide külge pandud ja mõeldes minu läpaka aku peale on see tõeline õnnistus. Veel on meil Terra maja (peahoone, muinsuskaitse all ja jutud), Silva (mul on mulje jäänud, et see on IT-vendade paradiis ja täna üks kutt ütles mulle, et see pole mingi Silva vaid Snitšel), siis veel Mare ja lõpuks Nova (sinna pole veel sattunudki, see Balti filmi ja meedia kooli osakond).
Õppejõududest on siiamaani olnud kõige silmapaistvam Tõnu Ploompuu, kes andis meile üldbioloogiat  ja botaanikat, sessi ajal ma õppisin nendeks eksamiteks kõige rohkem. TÕELINE ÕUDUS KUUBIS! Kuid ta on ülivägev. Täna näiteks tulime tüdrukutega hüdrobioloogia loengust ja läksime lifti, meid oli viis (jube kitsas!) ning lifti uksed hakkavad juba kinni minema kui paneb keegi käe vahele ja lifti astub Plomsa. Esiteks tuli selline naerukihin, sest ta tundis meid kohe ära ja naeratas ja ütles "Tšau!". Kohe hakkasin mina arutlema, et kes meist küll üldbioloogia eksami läbi kukkus, mis pani Evelini punastama. Naljakas oli.
Nagu ma enne juba mainisin, siis algus oli väga raske, aga nüüd peale koledat sessi näen ma päikesekiiri. See semester tuleb hulk huvitavaid ained (v.a inglise keel). Kuid pean ära mainima, et minu inka õpetaja on Eisenberg vol.2 no tegelt ka!
Kui mu blogi peaks lugema mõni gümnasist ja sind huvitab bioloogia, siis Tallinna Ülikoolis saad sa vatti ikka mõnuga näha, aga huvitav on, päris palju annab juurde. Üleüldine soovitus tulevastele tudengitele on, et minge ühikasse elama, no see on äge, mis seal toimub!! 

Minu edasised plaanid on 100% puudulikud. Vaatan selle kevade lõpuni ja siis sügisel otsustan, mis minust edasi saab, sest kui ma päris aus olen, siis mind tõmbab praegu kaugele-kaugele. See kool ja kõik on tore, aga ma olen mõistnud seda, et see mida ma teen on kuidagi standard. Ma mõtlen seda, et kohe pärast kooli ülikooli ilma, et ma oleks mingisugust mõtlemisaega võtnud ja vb isegi natuke maailma näinud. Haridus, haridus, haridus ja see on tore, aga lõppkokkuvõttes lähevad enamus meist 9.00-17.00 töökohtadele ja ma ei taha sellist elu endale. Ma võin eksida, sina võid kuuluda selle 20% sisse, kes sellist teed ei lähe, aga ma tunnen, et pärast kooli on loogiline asjade käik töö. Töö, millega paljud rahul ei ole. Meil oli elava raamatukogu üritus ning ma küsisin kõigilt küsimuse: "Kas sa oled oma töökohaga 100% rahul?" Ja üks nendest vastas mulle "Jah", ülejäänud ligi 15 inimest ütlesid ei. Ja kui palusin põhjendada öeldi, et nad tegid oma otsuse liiga vara. Enamasti on see, et kui sa millegagi alustad, siis üritad selle ära lõpetada, aga sealt edasi...

Kuid ma siiski arvan ja usun, et ma olen siin (Tallinnas) põhjusega. Miks, ma veel ei tea, küsige mu käest näiteks aasta pärast ja äkki siis ma oskan põhjendada. Kindel on see, et ma olen ikka väga noor ja püsimatu ning tahaks teha kõike nüüd ja korraga. Ma loodan, et teil on siht ees, mis hetkel mul on kadunud, aga no biggie, kõik on fun!

teisipäev, 3. jaanuar 2012

Nauding

Hetkel olen ma sellises ülimalt veidras olekus, nagu oleks midagi teinud.

Mu tuju on nii hea.

Naudin iga hetke.

Mul pole aimu ka kust selline tuju, aga oli ka aeg!

Mu ellu on tulnud nii palju uusi/huvitavaid projekte/inimesi... yeees i'm back!

Mulle meeldib kui mul on liiga palju asju korraga käsil.

Umbes aasta aega olin ma reaalselt mustas augus, polnud mina ise JA NÜÜD...

KIRJELDAMATU ÕNNETUNNE!

Cherish every happy moment my darling!

Varsti 19!








laupäev, 31. detsember 2011

2011

31.12.2011 - selle aasta viimane päev (oli ka aeg)!

Ma olen nii õnnelik! Ma ei jõua ära oodata, et see aasta läbi saaks. 2011 on olnud meeletult raske aasta... mitte midagi ei edenenud, kõik mu kavatsused lendasid vastu taevast ja kui ma arvasin, et saan midagi saavutatud SIIS...

Ma kavatsen alustada täiesti uuelt lehelt ja teha 2012 enda aastaks. Ma olen juba paar vajalikku muudatust sisse viinud, et algav aasta saaks olema super... I even cut my hair :)

Igaljuhul...

ILUSAT VANA-AASTA LÕPPU JA VEEL PAREMAT UUE ALGUST!

kolmapäev, 30. november 2011

Palun, siin sulle vastused

1. Ta linnas pidutseb glamuur ja kõrge on lend
2. Joogisena kipun liiga palju sõnumeid saatma
3. See ei oleks siis enam saladus
4. Kitarr on tema eluarmastus
5. 90210, himym ja gossip girl
6. Ok
7. Kui me tegime Kertu masteboobiemama'ks
8. Jään vastuse võlgu
9. Üritan jääda saledaks! (kõik)
10. Teksad, tumepruun top ja selle peal kootud beež väike kampsun vms
11. Hetkel - Юлия Nelson - Не Тобой
12. Tuttava sünnipäeval
13. Filmimine
14. Sillalt hüpanud
15. 3 sõrmust, 2 käeketti, 1 kaelakee (kahe ripatsiga), 5 kõrvarõngast ja nabaneet
16. Head meeste lõhnad, suured käekellad...
17. Vahel ei taha mõne inimesega ühes seltskonnas viibida
18. I do not regret one moment of my life
20. Ei sega ja mulle isiklikult meeldib kui meesterahvas on aasta (kaks/kolm) vanem
21. Ma ei viitsi hakata otsima, aga midagi sellist: -.-
22. No otsige
23. Jah
24. Inimesed andestavad, aga ei unusta. Kui petetakse, siis järelikult ei ole suhtes kõik korras... parem õudne lõpp, kui lõputu õudus.
25. Facebook!
26. Oi ma ei teagi
27. Ei kasuta shufflet
28. Tal pole tumblr
29. Igasugused üllatused
30. Ei ole midagi sellist, millest ei saaks üle!

laupäev, 19. november 2011

Faith

Ma tahtsin täna Sugarisse minna, nagu meeletult. Mul oli isegi sõpradega räägitud ja ma sättisin ka juba ja siis... MU TARKUSEHAMBAD HAKKASID VALU TEGEMA. Istusin maha ja otsustasin, et ükskõik misasi mind sinna ei tõmmanud, võib oodata.
Ma nägin paar päeva tagasi täiega naljakat unenägu... seal oli üks kuulsus ja ta täiega jõllitas mind, suht creepy. Täna kaevasin kuskilt kapi sügavustest välja mingi unenägude raamatu ja seal oli: Kuulus inimene - Kuulsa inimese kohtamine näitab, et mingi sinu soov täitub lähiajal. Mm pani täitsa muigama, sest mul on üks päris suur soov, aga see tõesti on väga suur. Vaevalt, et see nüüd täide läheb, aga miks mitte, ma oleks lihtsalt kirjeldamatult õnnelik.
Ma olen inimene kes usub saatusesse. Ma arvan, et mingid asjad on ettemääratud, aga me saame teha valikuid. Tundub suht naiivne eks, aga mulle meeldib nii mõelda. Nüüd ma istungi laupäeva öösel kodus, jah mina, ja mõtlen siin, et mis saatusel küll minu jaoks plaanis on... Loodetavasti midagi suurt. Vb mul on lihtsalt valuvaigistite üledoos :D

Kallid musid ja loodetavasti on mul varsti suuri uudiseid!



reede, 18. november 2011

Funny little sad life

Lubasin eile Kaisale, et teen täna postituse....
Panin ka tähele, et mulle üldse ei meeldi see praegune Playboy teema, vahetan lähiajal ära.
Ma tean, et ma pole kaua aega kirjutanud, lihtsalt ei ole tuju olnud. Nii mis siis vahepeal juhtunud on? Mitte midagi erilist, elu on superhall, ennast ajab ka kurjaks. Koguaeg kordub üks ja sama muster - kool, teater, kodu ja nii pm päevast päeva. Hetkel küll istun kodus, sest teisipäeval lõigati mul ära kaks tarkusehammast ja põsk on paistes ja palavik on kah. Ma absoluutselt ei viitsi enam siin tühja passida, lähen siiski vist välja...
Elu on igav... tegelikult vb siiski ei ole. Nimelt keegi ajugeenius küsis minult formspringis kas mul on suhe kuulsusega? Ilmselge vastus oli ei ja paar päeva hiljem tuli selline väide, et teid on nähtud promenaadil jalutamas jne. Ma ei osanud kohe ühtegi seisukohta võtta. Tegelikult on nii, et see inimene kellega koos mind nähti promenaadil (SUVE LÕPUS) on mu lapsepõlve tuttav. Me trehvasime kogemata ja siis jalutasime ja tuletasime vanu aegu meelde - nostalgia. Põhjus miks ma sellest rääkinud ei ole, on lihtsalt see, et ma ei pidanud seda oluliseks ja ausalt öeldes olin selle juba unustanud. Üldse ta on minu jaoks natuke "nõrk koht", millest ma ei taha väga rääkida ja las ta nii jääbki :) See oli liiga ammu.
Viimased päevad kodus istudes olen mõistnud, et on üks sündmus millest ma ei ole siiamaani täiesti üle saanud. Ma lihtsalt ei oska ja ei taha edasi liikuda, koguaeg loodan, et äkki ta ikkagi kahetseb. Loll laps, ma võin ikka totaalselt naiivne olla :D AAAAA ja millest te kõik ilma olete jäänud on minu ja Kertu TALLINNA SEIKLUSED. See oli reaalselt nagu elu vägevamaid nädalavahetusi.... No tšaukitšauki Headhunterz :'DD ja Raivo ka... siiamaani ootan, et sa meid sööma viiks :D ja muidugi kuulsaks karjutud lause: "Lauri, võta püksid maha!"
Life can be as fun as hell...

teisipäev, 20. september 2011

AUTOCORRECT ON PARIM! :DD

Sain kõvasti naera smside ja autocorrecti peale:

E: ... mõtle sellele, oleksid oodatud, anna teada.

M: Eks ma ikka amman

E: Amman?

M: Amman* (autocorrect feilis jälle)

M: Annan*

E: Annad mida? :D

M: Grassy ikka, ära vasakule mõtle

E: Grassy?

M: Teada ikka*

esmaspäev, 29. august 2011

TUFFFFFFFTUFFF

Ja ongi käes see aeg mida ma pole eriti oodanud - kaheteistkümnes klass.
Kuidagi hirmutav on see mõte, et põhimõtteliselt aasta veel ja ma pean kodust ära minema. Kõik mu ümber on täpselt vastupidise suhtumisega, et saaks vaid kodust ära, aga mul on ausalt öeldes kodus väga hea olla. Kõik tehakse ette taha ära, tulen millal tahan, lähen millal tahan, süüa tegema ei pea, nõusid pesema ei pea, pesu pesema ei pea ja kõik võimalike kodutöid teen ka suhteliselt minimaalselt. Ei muidugi teen, aga pigem sellepärast, et ma ise tahan aidata. Ma ausalt ei kujuta ette ühikaelu ja muud sellist. A noh mis seal ikka, naudin siis oma viimast nö muretut aastat kodus.
Eieieiei mul on veel paar päeva aega nautida suve viimaseid päevi kuid see pole ka enam päris see, sest enamus mu lähedastest sõpradest ongi minust aasta vanemad ja nad kõik on mööda Eestit laiali pudenenud ja osad ka kaugemale. Täiega nõme, aga mis seal ikka järgmine aasta lähen järgi tlna ja nad nagunii käivad nv-d ikka vahepeal kodus, pm lootus jääb ja ehk see jällenägemisrõõm teeb asjad palju paremaks :)

Ma pole just suurem asi blogija, aga ma üritan. Ma lubasin kunagi ammu 3 uudist mida te pole ikka saanud ja ausalt öeldes on hetkel päevakorras palju suuremaid asju... Tegelikult pole väga midagi muud kui, et ma olen haige, joon coldrexi ja aaaaa KERTU SAI EILE 18!!! JA TÄNA ON KATSI SÜNNIPÄEV... NIIIET MUSID KALLID TEILE JA VÄHEMALT TEIE OLETE VEEL PÄRNUS MINUGA :DD Ma ei kujuta enam oma elu ilma nendeta ette. Nad on sellised inimesed kes toovad su välja ka kõige mustemast masendusest lihtsalt sellega, et tulevad ja ütlevad sulle:"Noh lits, mis mossitad?" Okei, see jah oli rohkem Kertu näide. Muide, teile kes te arvate, et me Kertuga vihkame üksteist, siis jah, me teeme seda, silma otsaski ei salli :DD Kats on jälle selline, kellega koos on meil mingid eriti hullud blondid hetked, kus mõlemad vaatavad üksteisele otsa *rohutirtsude hääl* mõtleme ja siis järsku lambist naerame nagu segased ja me arvatavasti võiksime lihtsalt istuda tunde ja rääkida, ilma midagi tegemata ja meil oleks ikka meeletult lõbus.

Igaljuhul, need kaks neiut on mulle väga kiiresti tähtsaks saanud ja nemad on inimesed, kellega ma arvatavasti suhtlen elulõpuni (ja muidugi ka Paula ja Risto ja terve vanakaga :D). Nii nüüd ma lõpetasin oma coldrexi joomise ja tunnen kuidas ma enam silmi lahti ei suuda hoida. Kõik on klassiõe Kerttu süü, kes minult eelmine aasta küsis: "Kuidas sa saad coldrexi nii juua, et sul und ei tule? See paneb magama" - pärast seda ma sain aru, et coldrex tõesti paneb magama, niiet suur tänu sulle, mul polnud vaja seda teada!

Ilusat kooli algust!

teisipäev, 16. august 2011

The roller coaster

Ma tean, et mul pidi tulema üks suurem uudis augusti alguses...
Guess what?
Ei räägi sellest veel hetkel

Terve august on olnud täielik emotional rollercoaster, üks päev saan midagi eriti vägevat teada ja siis on tuju lihtsalt laes ja järgmine päev jälle midagi hoopis vastupidist. Hetkel ei oskagi mingit erilist seisukohta võtta, ütleme nii, et huvitav kuu on olnud. Nüüd augusti lõpus on oodata häid uudiseid (loodetavasti on ikka head) ja eks siis kuulete. Ühest asjast olen aru saanud - mul on ikka meeletult head sõbrannad. Ükskõik mida ma neile ei räägi, nad oskavad seda endale hoida pluss nad annavad parimat nõu. Mida ma küll teieta teeks?
Hetkel polegi nagu rohkem midagi öelda. Have fun!

esmaspäev, 1. august 2011

Mis edasi?

31.07.2001

Palju õnne meile, varsti on kool. Tegelikult vahet pole, august algab ja see on alati olnud suve parim kuu. Tegelikult võib juba selle suvega täiesti rahule jääda nii palju on juhtunud pluss mul on 3 suurt uudist. Esimesest uudisest kuulete peale 4. augusti, teine uudis tuleb peale 18. augusti ja kolmandast ei taha veel kõva häälega rääkida pm lihtsalt loodame parimat.
Oma tavalise ülemeeliku tuju asemel on hetkel selline väga vaikne ja mõtlik seis. Paar päeva tagasi rääkisin inimesega kes pani päris paljut ümber hindama. Vastik kui keegi suudab midagi sellist korda saata, mul oli ilus plaan olemas... minust pidi saama kas lennujuht või mõni meedia tegelane ja nüüd ma päris tõsiselt mõtlen, et äkki ikkagi peaks näitlemisele veel ühe võimaluse andma? ÕÕÕÕH suur tänu sulle.... Eriti vastik on see kui keegi suudab sinu sees näha asju mida sa väga väga oled püüdnud varjata. Jah tõesti, palju õnne inimesele kes minuga nii tegi, palju palju õnne sulle :DD
Igaljuhul võiks olla augusti eelviimane nädal. Kiire aeg oleks möödas, kõik oleks selge ja mis kõige tähtsam ma vb teaks mis saab edasi. Päris segast tuleb täna, aga noh pole hullu - i'm glad you came!

teisipäev, 26. juuli 2011

Algus

Kell liigub poole kolme poole öösel ja mida teen mina?
-Tekitan endale blogi.
Miks?
-Nimelt üks kallis inimene ütles, et mind on raske mõista ning minu tegemistest tahaks rohkem teada. No võta heaks, saad mu igava elu kohta lugeda :DD


25 juuli 2011

Nagu ikka hommikul kella 8ne tuur kesklinna, et ema tööle viia ja koju tagasi, magama muidugi. Kella ühe paiku äratas Annuška üles, et minna linna shoppama janii. Viisime Alexandra Liivale ja läksime linna. Esimene käik oli Aasia restorani (rüütli tänaval), ausalt see oli niiiiii hea! Muidu ma riisi ei söö, aga sealne praetud riis juurviljade ja krevettidega on liiga hea ja mainimata ei saa jätta Pekingi kana, siinkohal tänaks Rosannat, kes mind seda sööma õpetas (ja sorry, et su täna üles ajasin). Lõpuks jõudsime poodidesse ka või noh ainult ühte poodi - 10 korda võite pakkuda kuhu. Mingi poole nelja paiku jõudsime siis lõpuks koju tagasi ja siis ma magasin jälle mingiaeg ja kella kuue ajal emale kesklinna järgi. Jõudsin koju tagasi ja siis juba lendas Kats laivi. Läksime välja, meil oli palju rääkida, oi kui palju. Pm mina seletasin oma laupäevasest seiklusest ja Kats ainult naeris. Mingi hetk põrkasime kokku vanaka vendadega, olime nendega, meenutasime vanu aegu ja Kats see noh see, tead küll :D pole üldse ilus ja ta suhtes :D vot :D Igaljuhul mingi kümne ajal läks Kats koju ja ma rullitama Annega, ei olnud lõbus :D:D:D Okei tegelt natuke oli, putukad ründasid :D ja rohkem nagu midagi erilist ei teinudki.
But i'm so excited for tomorrow, homme saame noortekonverentsi korraldajatega kokku ja esitame neile oma ideed :DDDDD Oijaaaah :D Kunagi vb täpsemalt räägin, mis see selline on, kus toimub ja mis hakkab juhtuma.

Loodan, et K. sa oled nüüd õnnelik :)